Viirused
Õpilase materjal
Sissejuhatus
Antud moodulis kutsume Sind “murdma” viirustega seotud müüte, millest mõned tuuakse välja ka sissejuhatavas videos. Pärast video vaatamist ja rühmaarutelu peaksite te valima välja ühe müüdi, mida eksperimendi abil või internetiallikatele tuginedes kas ümber lükata või kinnitada. Seejärel peaksite te püstitama kontrollitava hüpoteesi või uurimisküsimuse ning otsima selle kinnitamiseks (sellele vastamiseks) tõestusmaterjali (Joonis 1).
Ühtlasi õpid Sa selle käigus otsima infot andmebaasidest, hindama leitud info usaldusväärsust ning arendama edasi oma uurimuslikke oskusi. Pärast järelduste tegemist hüpoteesi kehtivuse üle, peaksite te esitama oma uurimistulemused veenvalt teistele, töötades välja videopostituse, postri vms. Moodul lõpeb lauamänguga rühmades, mille lõpuks peaksite ideaalis jõudma rühmakonsensuseni ühes vastuolulistes viirustega seotud küsimuses.
Tegevus 1: Sissejuhatava video vaatamine
Vaata tähelepanelikult järgnevat videot. Pane kirja oma esialgsed mõtted ja tunded, mida nähtu Sinus tekitab.
Tegevus 2: Arutelu rühmades
Pärast video vaatamist arutlege rühmas (4-6 inimest) nähtud video üle.
- Palun jaga teistega oma esialgseid mõtteid, mida nähtud video Sinus tekitas.
- Valige välja üks müüt järgnevast loetelust, mida kas eksperimendi abil või interneti vm allikatele toetudes ümber lükata või kinnitada.
Teil on valida järgnevate müütide vahel või kui ükski neist ei paku huvi, siis pakkuge välja enda oma. Viimasel juhul rääkige oma valik kindlasti läbi õpetajaga.
Müüt nr 1: Vaktsiinid põhjustavad autismi / tõsiseid kõrvalmõjusid
Osa inimesi usub, et vaktsiinid ise ning / või nendes sisalduvad lisa- ja säilitusained põhjustavad tõsiseid reaktsioone organismis, näiteks lastel autismi. Viimane kujutab endast arenguhäirete rühma, mis põhjustab lastel ning hiljem ka täiskasvanutel olulisi suhtlemis- ning käitumuslikke häireid. Autism on aga vaid üks probleem, millega mõned inimesed vaktsiinide kasutamist seostavad. Kas niisugustel väidetel on alust?
Müüt nr 2: Vastsündinu organism ei suuda taluda korraga mitut vaktsiini.
Mõni päev pärast sündi ning pärast mõnda nädalat ning kuud manustatakse vastsündinutele erinevaid vaktsiine, enamasti mitu korraga. Mõne inimese jaoks tekitab see küsimusi, kas vastsündinu tõepoolest talub nii mitut vaktsiini korraga.
Müüt nr 3: Haiguse läbipõdemise teel omandatud immuunsus on parem kui vaktsineerimisel saadud immuunsus.
Immuunsus omandatakse, kui organism puutub kokku haigustekitajaga. Vaktsineerimisel kutsutakse immuunsus esile laboris toodetud surmatud või nõrgestatud haigustekitajate poolt, nende poolt toodetud toksiiniga, mis on muudetud mittetoksiliseks või mõne nende pinnal oleva valguga. Mis omakorda tõstatab küsimuse, kas saavutatud immuunsus on mõlemal puhul võrdse tugevusega või mitte.
Müüt nr 4: Vaktsiinid sisaldavad toksiine (mürgiseid aineid).
Mõnikord räägitakse, et vaktsiinid sisaldavad lisa- ja säilitusaineid nagu elavhõbe, alumiinium, formaldehüüd jm. Kas ja mil määral on niisugused väited tõesed?
Müüt nr 5: Parem hügieen ning sanitaartingimused on põhjusteks, miks nakkushaigused on maailmas vähenenud, mitte vaktsiinid.
Nakkushaiguste järjest väiksema leviku põhjuseks terves maailmas peetakse paremaid keskkonna- ja sanitaartingimusi ning inimeste isiklikke hügieeniharjumusi. Viimase kahe sajandi jooksul on toimunud positiivsed arengud kõigis neis valdkondades. Samal ajal on vaktsineerimiste arv maailmas tõusnud. Kuid kas me saame öelda, et vaktsiinidel pole enam tähtsust?
Müüt nr 6: Vaktsiinid võivad nakatada lapse haigusega, mida see püüab ära hoida.
Mõned vaktsiinid (leetrid, tuulerõuged, jm.) sisaldavad haigustekitajate nõrgestatud vorme. Mis tõstatab küsimuse, ega see äkki ei või last nakatada?
Müüt nr 7: Me ei vaja vaktsiine, sest nakatumise näitajad maailmas on niikuinii madalad.
Kuna vaid vähesed inimesed on nakatunud, siis on väga väike tõenäosus, et satutakse kontakti nendega, kes on nakatunud. Eriti kui pole kavas reisida nendesse piirkondadesse, kus näitajad on kõrged. Seetõttu arvavad mõned, et võiks lõpetada lastele vaktsiinide rutiinse manustamise. Mida räägivad meile aga faktid?
Müüt nr 8: Seep on teatud viiruste nagu näiteks SARS-CoV-2 (põhjustab COVID-19) tapmiseks sama hea kui etüülalkohol
Üks võimalus viiruste desaktiveerimiseks on töödelda käsi alkoholiga. Teised eelistavad aga pesemist tavalise seebiga. Kuid kas nad on võrdselt tõhusad?
Müüt nr 9: Maskidest pole mingit kasu ülemiste hingamisteede viirushaiguste (nagu näiteks COVID-19) ärahoidmisel.
Palju on ühiskonnas vaieldud maskide kandmise tõhususe või mittetõhususe üle - et kas nad aitavad vältida viiruste levikut piisknakkuse teel nakatunud inimeselt mittenakatunule. Samas on mõnedes kultuurides (näiteks Aasias) see olnud normaalseks käitumisviisiks juba aastaid. Mida räägivad maskide tõhususest aga läbiviidud uurimused? Või on võimalik seda ka ise katseliselt kontrollida?
Müüt nr 10: Maski kandmine põhjustab organismis hüpoksiat (hapnikuvaegust) / Maski kandmine põhjustab organismi süsihappegaasimürgistust.
Mitmed inimesed usuvad, et läbi maski hingates saab organism vähem hapnikku. Kui see on tõsi, siis peaks see esile kutsuma organismis hapnikupuuduse, mida nimetatakse hüpoksiaks. Samal ajal vabastab meie keha pidevalt süsihappegaasi, mille sisalduse suurenemine organismis peaks esile kutsuma mürgistuse. Kuid kas need eeldused on tegelikult õiged?
Tegevus 3: Müüdimurdmine
Tegevus 3a: Müüdimurdmine eksperimendi läbiviimise abil
Järgneva tegevuse käigus oodatakse, et te:
- kitsendate oma valitud müüdi kontrollitava hüpoteesi / vastatava uurimisküsimuse kujule;
- kavandate eksperimendi, et hüpoteesi kinnitada või siis ümber lükata / vastata püstitatud uurimisküsimusele;
- kogute andmeid ning esitate need tabelite ja / või graafikutena, ning näiteks salvestate oma eksperimendi osana tõestusmaterjalist; Vaata õpivideot
- selgitate oma tulemusi kasutades õpitud loodusteaduslikke teadmisi ning sõnastate järeldused;
- jagate omavahel töökoormust ja -ülesandeid rühmas.
Tegevusplaan
Mõelge hoolikalt, kuidas kontrollida kõiki muutujaid v.a ühte, millega hakkate manipuleerima; palun näidake ka ära, milliseid tegevusi teete kõik koos ja milliste puhul on tööülesanded rühmakaaslaste puhul erinevad, viimasel juhul näidake ära ka igaühe vastutusala kirjutades nime tegevuse järele sulgudesse
Muutujate defineerimine:
Muutuja
Väärtus
Sõltumatu muutuja
Sõltuv muutuja
Palun kasutage info otsimiseks ning selle usaldusväärsuse hindamiseks järgmisi tööriistu.
Kirjutage lühikokkuvõte leitud infost ning hinnang selle usaldusväärsusele siia:
Tegevus 4: Tõestusmaterjalile asjakohase vormi väljatöötamine
Antud tegevuse käigus peaksite te välja mõtlema, kuidas oma uurimistulemusi teistele tutvustada. Oluline on, et see valitud sihtgruppi veenvalt ja arusaadavalt kõnetaks. Leppige esitluse vorm kokku oma õpetajaga.
Valikud:
- Videopostitus eksperimendi käigu ja selle tulemuste kohta videoõpetus
- Video slaidiesitluse põhjal videoõpetus
- Slaidiesitlus.
- Poster, kasutades näiteks visuaalse lihtsustamise tehnikat videoõpetus
- Muu.
Esitlust (sh video, slaidid, poster vm.) koostades võtke aluseks järgmised kriteeriumid:
Kriteeriumid
Lõpptulemus
- Valitud formaat sobib antud sihtrühmale (eakaaslased).
- Loodusteaduslik ainesisu on korrektne ning kooskõlas kaasaegsete teaduslike arusaamadega.
- Püstitatud hüpotees või uurimisküsimus, leitud tõestusmaterjal ning tehtud järeldused on omavahel kooskõlas.
- Esitatud tõestusmaterjal on leitud usaldusväärsetest allikatest, mis on ühtlasi korrektselt viidatud.
- Esitluse sõnum on arusaadav.
- Esitlus jääb ettenähtud ajaraami (3-5 min.)
- Visuaalne keel on veenev.
- Rühm on võimeline vastama kaaslaste ja õpetajate poolt esitatud küsimustele.
Protsess
- Tööülesanded (visuaali, teksti, heli elementide loomine ning suuline esitlus) on rühmas omavahel õiglaselt ära jaotatud.
- Esitlus on valmis tähtajaks, s.o _________________ (kokkulepitud tähtaeg).
Tegevus 5: Esitlused
Nüüd peaksite tutvustama oma uurimistegevuse tulemusi klassile. Olge valmis vastama klassikaaslaste ja õpetaja esitatud küsimustele!
Lisaks oled oodatud andma teiste esitlustele konstruktiivset tagasisidet.
Pärast ettekandeid:
Mida arvad tagasidest, mida saite kaaslastelt? Kas see tundub teile kasulik − st selle abil on võimalik teha järgmisel korral isegi parem video? Tundub see õiglane? Arutage seda rühmas omavahel!
Tegevus 6: Lauamäng
Antud mäng on adapteeritud ja modifitseeritud tuginedes järgmisele allikale: https://playdecide.eu/playdecide-kits/167151
Antud tegevuse käigus kutsutakse Sind osalema kaardimängus koos oma rühmakaaslastega, et harjutada lihtsat, üksteist arvestavat ning faktipõhist rühmaarutelu, mis peaks modelleerima ühiskondlikke / poliitilisi otsustusprotsesse. Mäng võimaldab Sul uurida teemat sügavuti sundimatul viisil, väljendada oma mõtteid ja arvamusi.
Sa oled oodatud:
- Tutvuma probleemiga ja vaatlema seda erinevatest vaatenurkadest.
- Kujundama probleemi suhtes oma arvamuse.
- Töötama rühmas koos ühise nägemuse leidmise suunas.
- Hääletama ühe väljapakutud poliitilise seisukoha poolt etteantud neljast ning jagama oma tulemusi teistega.
Mängu mängitakse rühmades (igas umbes 4 mängijat).
I osa - teema valimine (≈20 minutit)
On 2 teemat:
1. teema
Vaktsineerimise kohustus või vabadus mitte vaktsineerida
2. teema
Maskikandmise kohustus või vabadus mitte maske kanda ülemiste hingamisteede nakkushaguse pandeemia korral
Mõlemad teemad koosnevad mitmetest juhtumitest (“lugude” kaardid), mis on antud teemaga seotud:
Iga mängija loeb läbi lugude kaardid ning valib enda jaoks välja ühe, mida ta peab enda jaoks mingis mõttes tähenduslikuks. Seejärel tutvustab ta teistele lühidalt kaardi sisu.
Mõlema teemaga on seotud terve rida infokaarte:
Mängijad loevad läbi ja vahetavad omavahel infokaarte. Igaüks valib välja kaks, mida ta peab valitud looga seoses tähenduslikuks. Iga mängija teeb mõlemast kaardist teistele lühikokkuvõtte.
II osa - Arutelu (≈20 min)
Arutelu: Antud osas jagavad mängijad oma arvamust teistega kasutades infokaarte oma seisukohtade põhjendamiseks. Samuti mõtlevad nad teiste arvamuste valguses järele omaenda seisukohtade üle. Mängijad võiksid oma arutelu jäädvustada niimoodi, et teema kohta moodustatakse nii lugudest kui ka infokaartidest kobaraid, mis peegeldavad kokkuvõttes rühma seisukohta.
III osa - Seisukohad (≈20 min)
Mängijad loevad läbi erinevad poliitilised seisukohad antud teema kohta:
Rühma jagatud seisukoht: Mängu antud osa kutsub mängijaid mõtlema, millised seisukohad on rühmas esindatud ning kas oleks võimalik jõuda rühmas konsensuseni (ühiselt jagatud / heakskiidetud seisukohani).
Selle võiks läbi viia järgnevalt:
- Loe läbi seisukohad 1-4.
- Proovige leida ühisosa: kas leidub seisukoht, millega te kõik suudate leppida? Kui ei, siis äkki on võimalik sõnastada ühine seisukoht, mida nende nelja hulgas kirjas veel pole?
- Kõik mängijad hääletavad individuaalselt, kasutades mõnda digirakendust.
Mängu kaardid: Teema 1 - vaktsineerimine
Siin sobivad kaardid lehe paigutusega ja võtavad nii vähe ruumi, kui nende sisu nõuab – nii et see on vaid eelvaade. Kui soovite kaarte näha ühtse suurusega mängukaartidena ja need välja printida, avage spetsiaalne “kaardivaate” leht.
Lookaardid
Meie poeg Martin oli elav, arukas ja uudishimulik, alati terve poiss. Kaks aastat tagasi, kui ta sai 12, haigestus ta suvelaagris ootamatult meningiiti. Ka teine poiss laagris jäi meningiiti, kuid ta ei saanud haigusest pikaajalisi tüsistusi. Kõik ülejäänud lapsed said haiguse ennetamiseks antibiootikume. Haiglas öeldi meile, et tegelikult oli meie poja tapnud haigustekitaja vastu olemas vaktsiin. Kogu selle kaotusvalu tipuks piinab meid teadmine, et ta võinuks olla veel elus, kui me oleksime teda lasknud meningiidi vastu vaktsineerida.
Pensionile jäämisest alates on mu mehel olnud südamepuudulikkus. Me oleme vaktsineerinud ennast igal aastal, kuid eelmisel aastal saime mõlemad gripi, kuigi olime selle vastu vaktsineeritud. Seetõttu olin ma väga tõrges gripivaktsiini suhtes, mida meie perearst sel aastal meile pakkus, kuigi lõpuks me nõustusime. Ta ütles meile, et selle aasta viirus on üsna sarnane sellele, mis põhjustas hispaania gripi epideemia eelmisel sajandil. Kuid epideemiat ei tulnud ning me ka ei haigestunud sellesse. Meil on tunne, et vaktsineerimine on mõttetu ning kulukas praktika, mida üritavad edendada ravimiettevõtted.
Meie 5-aastasel tütrel Annil on olnud rida erinevaid allergiaid küll teatud toiduainete, tolmu, ravimite, aga ka mõne vaktsiini suhtes, mille manustamise järgselt on tal tekkinud äge reaktsioon (kõrge palavik, lööve üle terve keha), mistõttu on talle olnud riskantne kõiki ettenähtud vaktsiine õigel ajal anda. Sellest ajast peale, kui ta läks eelkooli, oleme me olnud väga mures, kuna oleme seal kohanud vanemaid, kes on täielikult keeldunud oma lapsele vaktsiine manustamast öeldes, et need on kasutud või lausa ohtlikud. Kuna ka Anni pole saanud päris kõiki ettenähtud vaktsiine, siis me kardame, et ta võib olla nende laste seltskonnas eksponeeritud ning samas vastuvõtlik mõnedele ohtlikele haigustele.
Lugesin Maailma Tervishoiu Organisatsiooni teabelehest, et 1998. a. kannatas ligi 1000 last igapäevaselt lastehalvatusest tingitud paralüüsi (lihasjõu kadumise) all. Enamus neist elasid maailma kõige vaesemates riikides. Pärast ülemaailmset vaktsineerimiskampaaniat, kannatas teadaolevalt lastehalvatuse paralüüsi all igapäevaselt vaid 30 last maailmas. Vaktsineerisime lastehalvatuse vastu ära ka oma lapse, kuna tundsime, et nii saame anda oma panuse ülemaailmsesse missiooni, kaitstes niimoodi neid, kes on kõige haavatavamad.
Kaheaastaselt diagnoosisid lastearstid meie pojal autismispektri häire. Me panime tähele esimesi sümptomeid pärast tema teist vaktsineerimist. Ta muutus kergesti ärrituvaks, ta ei vaadanud enam meile otsa, ta ei tahtnud, et teda võetaks sülle. Me lugesime meditsiiniajakirjast Lancet, et vaktsineerimisel leetrite, mumpsi ja punetiste kolmikvaktsiiniga ning autismil võib olla omavahel seos. Meie lastearst ütles aga, et antud artikkel on ajakirjast eemaldatud autorite väljamõeldud seoste tõttu nimetatud vaktsiini ning autismi vahel ning et mitmed uurimused on selle seose ka ümber lükanud. Lastearst rääkis meile, et haigus diagnoositakse tavaliselt vanuses, kui lapsi vaktsineeritakse. Seega jõuavad mitmed vanemad ebaõigetele järeldustele, et vaktsineerimise ja autismi vahel peab olema seos. Me saime küll aru, mis ta ütles, aga ometi on hinges alles väike kahtlus.
Ülikoolilinnakus, kus ma elan, teatati ulatuslikust leetrite puhangust. Algas see mõnest üksikjuhtumist, kuid nüüdseks on nakatunuid juba palju. Mõned on sattunud juba ka haiglasse. Kuna leetrite tüsistused täiskasvanute jaoks võivad olla tõsised, otsustas ülikooli juhtkond, et kontaktõppesse pääsemiseks peab tudengil olema ette näidata vaktsineerimistõend või tunnistus leetrite läbipõdemise kohta. Kuna vaktsiinid pole kohustuslikud, siis ma arvan, et institutsioonid ei peaks sekkuma inimeste eraellu.
Infokaardid
Vaktsineerimise ulatus
Tänu vaktsineerimise edulugudele maailmas ei tajuta enam mitmeid haigusi otsese ohuna. Selle tulemusena unustatakse vaktsiinid või lausa keeldutakse nendest, mis aga paneb rahvastiku uuesti suurde ohtu. Kui rahvastiku üldine vaktsineerituse tase väheneb, võivad mõned epideemiad jälle tagasi tulla, nagu juhtus difteeriaga mõnedes riikides 80-ndate keskel. Näiteks riikides, mis varem olid kuulunud Nõukogude Liitu, jõudis difteeriapuhang 1995. aastal 50 000 juhtumini.
Vaktsineerimine on solidaarsusakt
Vaktsineerimine on solidaarsusakt, mis aitab võidelda haiguste ja epideemiatega üle maailma. Vaktsineerimata inimesed on ohuks neile, kes ei saa ennast meditsiinilisel põhjusel vaktsineerida (vastsündinud, rasedad, immuunpuudulikkusega inimesed).
Kes katab kulud?
Enamuses Euroopa Liidu riikides kaetakse soovituslikud põhivaktsiinid sotsiaalsüsteemi poolt. Nende vaktsiinide, mis pole kantud soovituslikku nimekirja, maksumust sotsiaalsüsteem ei kata.
Vaktsiinid kaitsevad
Vaktsiinid on kõige tõhusam viis kaitsta meid selliste tõsiste haiguste eest nagu difteeria, teetanus, läkaköha, lastehavatus, leetrid jpt. Tänu vaksineeritute kõrgele protsendile ühiskonnas, on nende haiguste esinemissagedus Euroopas ja mujal oluliselt vähenenud või täiesti kadunud.
Vaktsiinide rakendamise kasud ja riskid
Pole olemas täiesti riskivabasid vaktsiine, nagu pole olemas ka täiesti risivabasid ravimeid. Kuid nende kasutamisega seotud risk on kordades väiksem, kui risk, mis on seotud nende haiguste läbipõdemisega. Tegelikult peetakse vaktsiine ühtedeks kõige ohutumateks ravimiteks. Vaktsiinid, mis jõuavad turule, on pidanud läbima edukalt testid miljonite laste ja täiskasvanute peal. Näiteks sureb iga seitsmes difteeriasse nakatunu, kuid vaid ühel kümnest difteeria vaktsiini saanutest paistetab üles süstimiskoht ning veelgi vähesematel tekib palavik, millest mõlemad mööduvad paari päevaga. Tõsisemad kõrvaltoimed on väga haruldased.
Vaktsiinid ja autism
Aastaid tagasi avaldati teadusajakirjas The Lancet artikkel, kus autorid seostasid kolmikvaktsiini (leetrid-mumps- punetised) autismiga. Sellele järgnenud 20 uuringus, mida viidi läbi kuues riigis, kus osales tuhandeid inimesi, ei leitud mingit seost nende vahel. The Lanceti artikkel eemaldati ajakirjast, kuna see kvalifitseeriti pettuseks.
Tuulerõuged
Tuulerõuged on väga nakkav viirushaigus, mis kandub inimeselt inimesele peamiselt lapseeas. Selles vanuses on see ebameeldiv, kuid enamasti siiski üsna ohutu haigus. Risk saada tüsistusi kasvab aga järsult, kui tuulerõugetesse nakatub täiskasvanu. Seetõttu on oluline kaitsta teismelisi vaktsineerimise teel, kui nad pole tuulerõugeid veel läbi põdenud.
Suremuse vähenemine
Vaktsiinid difteeria, teetanuse, läkaköha ja leetrite vastu aitavad säästa igal aastal hinnanguliselt 2,5 miljonit last maailmas. Neid loetakse ühtedeks kõige kulutõhusamateks rahva tervise meetmeteks. Teadlased on hinnanud, et näiteks ilma COVID-19 vaktsiini programmita oleks USA-s 2021. a juuni lõpuks olnud 279 000 surma ning 1,25 miljonit hospitaliseerimist rohkem.
100%-line kaitse?
Mitte ükski vaktsiin ei paku 100%-list kaitset, kuid on olemas meetmed, kuidas saavutada kõrgendatud kaitse. Näiteks tõhustusdoosi, st vaktsiini täiendava doosi manustamise kaudu. Tõhustusdoosi ajal tutvustatakse organismile uuesti immuniseerivat antigeeni tõstes organismi immuunsuse uuesti kaitseseisundusse pärast seda, kui organismi mälu antud antigeeni suhtes on hakanud aja jooksul vähenema. Näiteks soovitatakse teetanuse tõhustusdoosi 10 aastat pärast eelmise doosi manustamist, kui teetanuse suhtes spetsiifilste mälurakkude toime hakkab kaduma või kui need surevad.
Gripivaktsiin
Gripp tapab sadu tuhandeid inimesi igal aastal. Vaktsiin on eriti soovitatud inimestele üle 65 eluaasta, diabeedihaigetele, inimestele, kelle immuunssüsteem on nõrgenenud ning meditsiinitöötajatele. Gripivaktsiini tuleb korrata igal aastal, kuna viirus, mis põhjustab epideemiaid, muteerub pidevalt.
Oodatav eluiga
Tunduvalt on kasvanud oodatav eluiga. Viimane on nüüd paljudes Euroopa riikides üle 80 eluaasta, mis on suuresti põhjustatud ka asjaolust, et me oleme kogukonnana suures ulatuses vaktsineeritud.
Nakatumise tõenäosus
Vähendame nakatumise tõenäosust. Tuginedes Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskuse (USA) andmetele 2021. aasta kohta, sattusid Los Angelese maakonnas mittevaktsineeritud inimesed 29 korda suurema tõenäosusega koroonaga haiglasse kui COVID-19 suhtes vaktsineeritud.
Vaktsineerimine päästab elusid
Vaktsineerimine päästab elusid vaestes riikides ning aitab kokkuvõttes säästa ka suure hulga raha. Iga dollar, mis kulutatakse kolmikvaktsiinile (leetrid, mumps, punetised) säästab 16 dollarit, mis kuluks nende haigustega võitlemisele. Ühe lapse immuniseerimisele 7 haiguse vastu (tuberkuloos, lastehalvatus, difteeria, teetanus, läkaköha, B-hepatiit, leetrid) kulutatud 17 dollarit on vaid naeruväärne summa võrreldes summadega, mida läheks maksma nende haiguste ravi, kui puhkeb epideemia.
Rõuged
Rõuged oli esimene haigus, mis juuriti välja vaktsineerimise abil. 1980 teatas Maailma Tervishoiu Organisatsioon, et rõuged on tänu koordineeritud vaktsineerimiskampaaniatele likvideeritud kogu maailmas. See pani punkti haigusele, mis tappis 35% nakatunud inimestest ning põhjustas ellujääjatel pimedust ja arvukaid arme.
Kuidas vaktsiine arendatakse?
Vaktsiinid peavad olema põhjalikult analüüsitud ja testitud kulukates raku- ja loomkatsetes. Kui nendes testides saadakse positiivsed tulemused, palub ravimikompanii kiita heaks katsetused inimestel. Viimased toimuvad kolmes osas, mis hõlmavad erinevaid protseduure ja teste. Vaid postiivsete tulemuste korral ning kui vaktsiin kiidetakse heaks vastava riikliku ametkonna poolt, saab ravimifirma seda müüma hakata.
Vaktsiinid ja loomulik immuunsus
Vaktsiinid ergutavad immuunsüsteemi kutsudes esile sarnase, kuid nõrgema reaktsiooni, kui loomulik nakkus ning hoiavad sellega suuresti ära haigestumise ning sellega kaasneda võiva tüsistused. Tüsistused võivad aga olla päris kallis hind, mida loomuliku immuunsuse tekkimise kaudu saada: kopsupõletik leetrite või pneumokoki tagajärjel, vaimne puue Hib-nakkuse ja järgneva meningiidi tagajärjel, sünnidefektid punetistest, maksavähk B-hepatiidist ja surm leetrite tagajärjel. Kui Sa peaksid haigestuma ja saavutama loomuliku immuunsuse leetrites, oleks tõenäosus surra 1:500-le. Kolmikvaktsiini (sisaldab ka vaktsiini leetrite vastu) tagajärjel ägeda allergilise reaktsiooni saamise tõenäosus on 1: 1000000-le.
Tiomersaal
Tiomersaal on ühend, mis sisaldab elavhõbedat, mis takistab bakterite ja seente kasvamist vaktsiinis. Tiomersaali sisaldus vaktsiinis on üliväike ning ei põhjusta terviseriski. Vaktsiin, mis sisaldab ligikaudu 0,01% tiomersaali sisaldab ligikaudu sama koguse elavhõbedat, kui sisaldub väiksemat sorti tuunikalakonservis. Sellegipoolest ei sisalda alla 6-aastastele lastele tehtavad vaktsiinid alates 2001. a. enam tiomersaali. Vanemad lapsed, teismelised ja täiskasvanud võivad endale paluda samuti tiomersaalivaba vaktsiini. Tiomersaal sisaldab etüülelavhõbedat, millest inimkeha suudab kergesti vabaneda võrreldes metüülelavhõbedaga, mis akumuleerub organismis. Seega on suur vahe, millist elavhõbeda vormi kasutatakse. Kasutusel olevad COVID-19 vaktsiinid ei sisalda toksiine.
Alumiinium
Mõningaid keemilisi elemente, nagu alumiinium, lisatakse vaktsiinidesse, sest nad käituvad adjuvantidena - ainetena, mis vaktsineerimisel tõhustavad immuunvastust. Alumiiniumi kogus on nii väike, et see ei tekita mingeid riske. Üks doos sisaldab 0,5 mg alumiiniumit samas, kui me igapäevaselt sööme toiduga sisse 0,8 mg aluminiiumit. Lisaks sisaldavad vaid osa vaktsiine alumiiniumi soolasid. Kasutusel olevad COVID-19 vaktsiinid neid ei sisalda.
Leetrid
Milline oleks leetrite mõju, kui me ei oleks vaktsineeritud? Enne leetrite vaktsiini rakendamist 1963. a, leidsid iga paari aasta tagant aset epideemiad põhjustades mitme miljoni inimese surma aastas (keskmiselt). Sellest ajast peale on arvud tunduvalt vähenenud. 2016. a registreeriti maailmas 89 870 surma. Kui vaktsineerimine lõppeks, peaksime me uuesti seisma silmitsi miljonite või isegi rohkemate surmadega aastas, kuna inimesed reisivad ja nakkused liiguvad maailma piirkondade vahel järjest kiiremini.
Vaktsiinid ja immuunsüsteem
Imikud ja lapsed on eksponeeritud viirustele ja mikroobidele, kui nad hingavad, söövad ja mängivad. Viirused ise, nende valgud ning muud ained, mida nad eraldavad, toimivad antigeenidena ehk teiste sõnadega, need aktiveerivad immuunvastuse. Antigeenide hulk, millega lapsed igapäevaselt võitlevad - 2000-6000, on palju suurem kui antigeenide arv, mida kasutatakse vaktsineerimisel. Laste immuunsüsteem on hästi ette valmistatud vaktsiinide talumiseks.
Arvamuskaardid
Seisukoht 1
Riik kehtestab igaühele kohustusliku vaktsineerimisplaani. Vaktsiinid, mis on selles nimekirjas, on tasuta ning karistused on ette nähtud nendele, kes valivad enda või oma laste mittevaktsineerimise.
Seisukoht 2
Riik kohustab vaktsineerima vaid mõne kõige olulisema vaktsiiniga, mis on pandud kohustuslikku vaktsineerimisplaani. Lisaks on olemas vabatahtlik vaktsineerimisplaan vähemprioriteetsetele vaktsiinidele. Vaktsiinid, mis on lülitatud vaktsineerimisplaani, on tasuta ning karistusi neile, kes seda ei täida, ette nähtud ei ole.
Seisukoht 3
Riik on võtnud endale ülesandeks soovitada kõige olulisemaid vaktsiine. Ta ei nõua kodanikelt, et need vaktsineeriksid, vaid laseb neil vastutustundlikult valida varustades inimesed kogu vajaliku informatsiooniga ning kattes kulud.
Seisukoht 4
Järgides valikuvabaduse põhimõtet, ei sekku riik vaktsineerimisega seotud küsimustesse. Kodanikud peavad hankima informatsiooni ise (näiteks oma perearstidelt) ning otsustama, kas ja milliste haiguste suhtes nad tahavad ennast lasta vaktsineerida. Riik ei kata vaktsineerimisega seotud kulusid.
Mängu kaardid: Teema 2 - maskikandmine
Siin sobivad kaardid lehe paigutusega ja võtavad nii vähe ruumi, kui nende sisu nõuab – nii et see on vaid eelvaade. Kui soovite kaarte näha ühtse suurusega mängukaartidena ja need välja printida, avage spetsiaalne “kaardivaate” leht.
Lookaardid
Ühiskonnas eksiteerib hulk inimesi, mõned neist küllalt kuulsad, kes on häälekalt protestinud maskikandmise vastu avalikes kohtades COVID-19 pandeemia ajal. Näiteks USA endine korvpallur Aubrey Huff kuulutas Twitteris viiruse kõrghooajal, et enam kunagi ei kanna ta avalikes ruumides maski: “See on täielikult põhiseaduse vastane”, kirjutas ta. Lõpetame selle jama kohe ja praegu! Kes on minuga?”. Tema kriitikud sotsiaalmeedias proovisid teda häbistada teiste inimeste elude ohustamise eest, kuid see ei veennud Huffi kuidagi, et too mõistlikumalt käituma hakkaks. (theatlantic.com)
Töötan farmatseudina apteegis. Täna tuli üks ilma maskita naine ostma retseptiravimit, ise samal ajal raskelt köhides (Märkus: tegemist oli COVID-19-sse nakatumise kõrghooajaga). Ta ütles, et ravimid on mõeldud kopsupõletiku vastu. Pärast seda, kui olin talle meelde tuletanud maski kandmise nõuet siseruumides ning seda ka pakkunud, ütles ta vaid, et sai just negatiivse koroonatesti tulemuse ning ei vaja seda. Mul ei jätkunud piisavalt julgust talle retseptiravimeid müümata jätta, kuna ta ilmselt vajas neid väga. Siiski tunnen ennast taoliste inimeste tõttu frustreeritult, kuna COVID pole ainuke õhu kaudu leviv haigus.
Olen sage jõusaali külastaja. Siiani pole ma suutnud välja mõelda, kuidas maskikandmine jõusaalis aitaks ära hoida nakatumist koroonasse. Nimelt nõutakse maski kandmist riietusruumis, kuid mitte duši all ega ka jõusaalis treenides. Seega ma ei saa aru, kuidas riietusruumis maski kandmisest oleks kasu. Niikuinii olen ma kogu aeg terve ning isegi kui jään viirusesse, siis põen kergelt. Seepärast ma ei arva, et maskidest oleks mulle miskit kasu.
Töötan medõena kirurgia osakonnas ning kannan seetõttu maski igapäevaselt. Praeguseks hakkab mul sõna otseses mõttes paha nende inimeste jutu peale, kes väidavad, et mask neid lämmatab, mürgitab jne. Paljud meditsiinitöötajad on kandnud maske aastaid ning pole siiani lämbunud. Sina, kes sa pidevalt ja kõvahäälselt nõuad oma õigusi - kas sa võiksid ka korraks mõelda näiteks teistele - neile, kes on kõige kaitsetumad meie hulgas? Kui privilegeeritud on sinu elu, et maski kandmine on sinu jaoks kõige suurem ülekohus, mida sa eales oled tundnud?
Infokaardid
Maskikandmine võib olla ebamugav, kuid see ei tekita seepärast veel hapnikupuudust või süsihappegaasi mürgitust. Seda kinnitas näiteks uuring (Chan jt, 2020), kus vaadeldi 3-kihilise maski kandmise mõju vanemaealistele patsientidele. Uuring näitas, et maski kandmine ei vähendanud patsientidel hapnikusisaldust veres. Sarnaseid tulemusi on saadud ka märksa nooremate osalejatega uuringutes.
Meditsiinilistel põhjustel maskikandmisel on pikk ajalugu, mis ulatub tagasi keskaega. Sellest ajast on olemas pildimaterjali, kus meedikud tegelevad muhkkatku haigestunutega kandes samal ajal nokakujulisi maske. Maski nokaosa oli täidetud seejuures ravimtaimedega, vürtsidega ning kuivatatud õitega, et eemale hoida haisu, mis arvati põhjustavat katku. Ka kohustuslik maskikandmine pole ajaloos uus nähtus - hispaania gripiepideemia ajal 1918, oli maskikandmine mitmetes maaillma linnades kohustuslik. Maskikandmine suurenes aga järsult 21. saj. alguses, kui puhkesid SARS-i ja linnugripi puhangud. (Matuschek, 2020)
Maske peetakse võtmetähtsusega vahendiks, et vähendada nakkuse ülekandumist, kuid neid peaks käsitlema osana, mis pandeemia korral toimib tõhusalt koos teiste meetmetega, sh füüsiline distants, rahvarohkete kohtade vältimine, hea desinfitseerimine, suu ja nina katmine aevastamisel ja köhimisel jms. Igal juhul kaitseb mask nii tervet inimest nakatumast kui haigel haigust levitamast.
Maske kantakse selleks, et kaitsta end viiruste ja bakterite eest. Mitmete erinevate maskide hulgas, on COVID-19 pandeemia ajal kõige enam kasutatud just kirurgilisi maske. Tavaliselt on need ühelt küljelt sinised, mis peaks jääma väliseks küljeks. Neid peetakse küllaltki tõhusaks koroonaviiruse levimise tõkestajaks kandjalt ülejäänud inimestele, kuid mitte nii tõhusaks kaitseks selle kandjale endale.
FFP2 ja FFP3 maskid (sageli kutsutakse neid ka respiraatoriteks) filtreerivad haigustekitajaid hästi nii sissehingatavast kui ka väljahingatavast õhust. Mõlemad filtreerivad õhu kaudu levivaid osakesi, sh neid, mis sisaldavad viirust vastavalt 92% ja 98%. Mõlemad lekivad vähe ka külgedelt: vastavalt ‹8% ja ‹2%.
Maskide tõhusust testitakse pidevalt spetsiaalsetes laborites ehk nn. ekspositsioonikambrites. Nendes uuringutes täidab osakeste generaator kambri sama suurte aerosooliosakestega, mille abil viirus tavaliselt levib. Järgnevalt mõõdetakse osakeste kontsentratsiooni maski taga ja võrreldakse kontsentratsiooniga väljaspool seda ehk siis ekspositsioonikambris üldiselt.
Maskikandmise tõhusust tõendavad kõige veenvamalt epidemioloogilised andmed, mis on võetud nö päris elust. Lyu ja Wehby (2020) poolt läbiviidud uurimus näitas, et koroonasse nakatumise kasv aeglustus kohe, kui 15 USA osariigis ning Columbia ringkonnas kehtestati maskikandmise kohustus.
Ühes eksperimendis, kus kasutati nn high-speed videosalvestamist, leiti, et osaleja tekitas sadu tilgakesi, mille läbimõõt jäi 20-500 mikromeetri vahele, kui see ütles lihtsa fraasi. Kui ta tegi seda aga läbi niisutatud riide, siis blokeeriti enamus piiskadest. Teises uuringus, kus inimestel oli kas gripp või mõni nn külmetushaigus, blokeeris kirurgiline mask oluliselt aerosoolina levivate viiruseosakeste hulka.
Ühes uurimuses (Leffler jt. 2020) vaadeldi koroonaga seotud surmajuhtumite statistikat kokku 198 riigis. Selle tulemusena leiti, et nendes riikides, kus maskikandmine oli kas sotsiaalseks normiks või kus ametlikult nõuti pandeemia ajal maski kandmist, oli surmajuhtumite määr tunduvalt väiksem muudest riikidest.
Juhtumiuuringud näitavad, et maskid kaitsevad viiruse ülekandumist ka nö kõrge riskiga olukordades. Ühes juhtumiuuringus (Schwartz jt, 2020) sõitis mees Hiinast Torontosse ja testiti alles seejärel COVID-19 suhtes positiivseks. Tal oli ka kuiv köha, aga ta kandis ühtlasi maski lennu ajal. Kõik kõige ligemal istunud 25 inimest lennukis, andsid hiljem COVID-19 suhtes negatiivse testi. Teises juhtumis, oli kahel koroonapositiivsel Missouri juuksuril kahe peale kokku 140 klienti. Kuna mõlemad osapooled kandsid maski, siis ei andnud keegi klientidest hiljem positiivset koroonatesti. Siiski tuleb nentida, et erinevad viirused ja sama viiruse erinevad tüved omavad erinevat makatumise määra.
Ühes uuringus ennustasid teadlased loodud mudelite põhjal, et kui 80% inimestest kannaksid maske, oleks sellest rohkem kasu, kui riikide täielikust nö lukkupanekust. Isegi kui sa elad kogukonnas, kus vaid vähesed kannavad maske pandeemia ajal, vähendab selle kandmine sinu enda viirusesse nakatumise tõenäosust oluliselt.
FFP2 ja FFP3 tüüpi maskid (respiraatorid, Euroopa tähistus) suudavad filtreerida välja 95% aerosooliosakestest läbimõõduga 0.3 μm. Sarnased tulemused on saadud ka N95 maskidega (USA tähistus) (Tcharkhtchi, 2021). Hingamisteedest väljapaisatavad piisad, mis kannavad COVID-19 viirust, jäävad mõõtmetesse 5-10 μm ning COVID-19 ise 0,1-0,5 μm.
Arvamuskaardid
Seisukoht 1
Ülemiste hingamisteede nakkushaiguse pandeemia korral kehtestab riik kohustusliku maskikandmise avalikes kohtades (ühistransport, kaubakeskused, meditsiiniasutused, massiüritused jms.). Pole tähtis, kas inimesed on vaktsineeritud leviva viirushaiguse suhtes või mitte. Maske jagatakse igal pool tasuta ning karistused on ette nähtud nendele, kes keelduvad maske kandmast.
Seisukoht 2
Ülemiste hingamisteede nakkushaiguse pandeemia korral kehtestab riik maskikandmise kohutuse vaid neile, kes pole viirustekitaja suhtes vaktsineeritud ega ole ka hiljuti haigust läbi põdenud. Need inimesed peavad maskid alati ostma ise. Ülejäänud peavad vajadusel esitama dokumendi, mis tõestab vaktsineeritust või läbipõdemist haiguse suhtes.
Seisukoht 3
Ülemiste hingamisteede nakkushaiguse pandeemia korral nõuab riik maskide kandmist vaid massiüritustel, mis ületab teatud arvu osalejaid. Piirarv sõltub ühtlasi ürituse iseloomust (sise- või välisüritus jms.).
Seisukoht 4
Ülemiste hingamisteede nakkushaiguse pandeemia korral riik ei nõua, küll aga soovitab kanda maske avalikes kohtades. Riik laseb inimestel enestel valida, kas kanda maski või mitte lootes inimeste eneste vastutustunde peale. Riik kompenseerib maskidele kuluva rahasumma ning varustab inimesi asjakohase infoga.
Seisukoht 5
Järgides täieliku valikuvabaduse põhimõtet, ei sekku riik pandeemia korra maskikandmise küsimustesse. Inimesed peavad ise otsima üles vajaliku info (näiteks oma perearstilt) ning otsustama, kas kanda sel puhul maski või mitte. Riik ei kompenseeri kandjatele ka kuidagi maskide maksumust.
