Viirused

Mooduli kirjeldus

Antud moodulis kutsutakse õpilasi ümber lükkama või kinnitama mõnda tuntud viirustega seotud müüti. Sissejuhatavas videos tuuakse välja mõned viirustega seotud uskumused, millele järgneb arutelu rühmades. Edasise õpitegevuse käigus tutvustatakse õpilastele ka muid viiruste, vaktsineerimise ning maskide kandmisega seotud arvamusi, seisukohti ning rahvalikke müüte. Rühmaarutelu peaks omakorda viima müüdimurdmiseni, mille käigus õpilased kas eksperimentaalselt või sekundaarsetele allikatele tuginedes lükkavad ümber või kinnitavad enda poolt valitud müüdi paikapidavust. Nende tegevuste kaudu õpivad noored hindama eri tüüpi allikate usaldusväärsust ning arendavad edasi oma uurimuslikke oskusi. Kui järeldused uurimistegevustest on tehtud, valmistuvad õpilased esitama oma tulemusi klassikaaslastele (või ka muule auditooriumile) veenval ja asjakohasel viisil (näiteks tehes rühmaga videopostituse). Moodul lõpetatakse lauamänguga rühmades, mille käigus õpilased arutlevad vaktsineerimise ning maskikandmisega seotud teemadel ning teevad teemaga seotud sotsiaalteaduslikke otsuseid kasutades oma õpitud loodusteaduslikke teadmisi, samal ajal kõrvutades neid iskilike ja ühiskonnas levinud väärtustega.

Moodul koosneb õpetaja materjalist (õpetamissoovitused, loodusteaduslik taustainfo) ja õpilase materjalidest (sissejuhatav video, interaktiivsed töölehed, “faktivideo”, õpivideod).

Mooduliga taotletavad õppe-eesmärgid

• Kodanikupädevus: arendada õpilaste teadmisi ja kujundada nende suhtumist selleks, et olla võimeline tegema vastutustundlikke otsuseid viiruste ja vaktsineerimisega seotud küsimustes.
• Meediapädevus:
  • arendada õpilaste oskusi hinnata info usaldusväärsust ning esitada tõestusmaterjali viisil, mis on asjakohane antud auditooriumile;
  • reageerida asjakohaselt ja vastutustundlikult väärinfole ning vandenõuteooriatele (sotsiaal)meedias.
• Digipädevus: arendada õpilaste oskusi kasutada erinevaid visualiseerimisvõtteid, sh digivahendeid oma uurimistulemuste tutvustamiseks.
• Loodusteaduslik pädevus:
  • arendada õpilaste arusaamist teaduse olemusest, sh teaduslike teadmiste kujunemisest ning kujundada õpilastes usaldust teaduse kui inimtegevuse vormi suhtes;
  • arendada edasi õpilaste arusaamist viirustest: nende levimise viisidest, erinevusest bakteritega, viirushaiguste ärahoidmisest, vaktsiinide toimemehhanismidest ning ohutusest;
  • arendada edasi õpilaste võimet kavandada korrektseid katseid hüpoteeside testimiseks ning katsetulemuste tõlgendamise oskusi;
  • arendada õpilastes objektiivsust ning avatud, kuid samas kriitilist suhtumist uue info ning enda poolt kogutud andmete põhjal tehtud järelduste suhtes;
  • kujundada õpilastes püsivust ja järjekindlust alustatu lõpuleviimisel.
• Sotsiaalne pädevus: arendada õpilaste põhjendamisoskusi ning oskust jõuda rühmakonsensuseni vastuolulistes viirustega ning vaktsineerimisega seotud küsimustes.

Vajalikud eelteadmised viiruste kohta

• Ehitus ja liigitus
• Omadused ja elutsükkel
• Kõige levinumad viirushaigused
• Ravi
• Vaktsiinide toimemehhanismid

Mooduli struktuur

Õppetegvuste järjekord EVIDENCE moodulites

Antud moodul koosneb kuuest õppetegevusest. Õppetegevused on toodud ära joonisel 1 ja tabelis 1 (Vt. allpool).

Tabel 1. Mooduli “Viirused” ülesehitus

Nõuded füüsilisele õppekeskkonnale

Nutitelefonid, arvutid, internet, seade üheskoos videote ettekandmiseks ja vaatamiseks. Eksperimentaalse müüdimurdmise puhul vt. “Õpetamissoovitused”.

Hindamine

Õpilasi saab hinnata erinevatel viisidel terve mooduli jooksul, k.a uurimuslikke oskusi, üldpädevusi, sh põhjendamisoskusi ning teemaga seotud loodusteaduslikke teadmisi. Õpilasi saab mooduli käigus hinnata:

diagnostiliselt:

• sissejuhatava video vaatamise ning sellele järgneva arutelu käigus selgitab õpetaja välja õpilaste teemakohased eelteadmised;

kujundavalt:

• õpetaja suuline või kirjalik tagasiside, mis põhineb vaatlusel ning individuaalsete või rühmatöö käigus valmivate töölehtede jooksval analüüsil;
• õpilaste enesehindamine, mis põhineb etteantud kriteeriumitele (hindamismudelile);
• klassikaaslased annavad vastastikku hinnangu rühmaesitlusele, kasutades näiteks järgmist tagasiside küsimustikku.

kokkuvõtvalt:

• õpetaja hindab valmis töölehti, rühmavideot (postrit, slaide vms.) ja selle esitlust (sh küsimustele vastamise oskust).

Õpetamissoovitused

Moodul algab sissejuhatava videoga (Tegevus 1), mis läbi huumoriprisma tutvustab teemaga seotud uskumusi ning suhtumisi. Video mõte ei ole anda koheseid vastuseid, vaid pigem tõstatada küsimusi, mida õpilased saaksid ise edasi uurida. Videos esitatud probleemipüstitusega loodetakse kõnetada õpilasi (tegevused videos toimuvad nende eakaaslastega) muutes järgneva õppimise loodetavasti neile sisemiselt motiveerivaks. Järgnev arutelu peaks panema õpilasi mõtlema ka oma eelnevatele teadmistele ja neid vastastikku jagama (Tegevus 2). Kui tajutakse, et viirustega seotud teadmistes (põhimõisted, seaduspärasused) esinevad lüngad, mis segavad edasise töö planeerimist, võiks kas koos või individuaalselt vaadata ära nn faktivideo viiruste kohta ning/või lugeda läbi punktid 1-6 Loodusteadusliku taustainfo materjalist (või kasutada selleks õpetaja enda valitud materjale). Tegevuse 2 käigus tutvustatakse õpilastele mitut teemaga seotud rahvalikku müüti, mille hulgast peaksid rühmad valima endale enim huvipakkuva. Õpetaja võiks ühtlasi aidata õpilastel seda kitsendada ja sõnastada müüt ümber nii, et see muutuks testitavaks hüpoteesiks või uurimisküsimuseks, millele saab eksperimentaalselt või sekundaarsetele allikatele tuginedes vastata.

Tegevus 3 võib olla korraldatud kahel erineval viisil:

1. variant

Õpilased valivad rühmas koos müüdi, mida saab eksperimentaalselt kinnitada või ümber lükata. Antud müütidest (Vt Tegevus 2) sobivad eksperimentaalseks testimiseks ilmselt vaid müüdid nr. 9 ja 10.

Müüt nr 9

Näiteks uskumust, et maskidest pole mingit kasu ülemiste hingamisteedega seotud nakkushaiguste (N: COVID-19) ärahoidmisel / piiramisel, saab edasi arendada testitavaks hüpoteesiks või uurimisküsimuseks. Et saada huvitavamaid tulemusi, võiks uurimisobjektina kasutada võimalikult erinevat tüüpi maske (erinevaid tekstiilist maske, N95 maski, kirurgilisi maske ja võib-olla ka lihtsalt torukujulisi salle, mida kasutatakse mõnikord maski asemel). Järgnevalt on toodud ära näited, kuidas selline uurimistöö võiks kulgeda. Üks katsete läbiviimise juhend on toodud juhitud ning teine struktureeritud uurimistöö vormis. Antud töölehti saab kasutada ka otseselt uurimistöö läbiviimiseks juhul, kui õpilased on vähem kogenud uurimisküsimuste ja hüpoteeside püstitamises ning katse planeerimises. Muudel juhtudel peaksid ikkagi õpilased ise (või õpetaja väikese kaasabiga) olema võimelised uurimistöö kavandama ja ellu viima (mitte pelgalt näpuga juhiseid järgima).

Õpilased võiksid uurida erinevate maskitüüpide läbitavust, et leida, millised neist on tõhusaimad ülipeente veepiiskade varjestamisel. Pihustatavad veepiisad simuleerivad viisi, kuidas nakkused ülemiste hingamisteede kaudu levivad. Pihustada saab näiteks tavalise tarbekaupade kauplustes müüdava pihustuspudeli abil, mis võimaldab suhteliselt hästi kontrollida iga pressiga väljastatavat vedeliku kogust. Eeldust, et pihustatavad kogused on enam-vähem võrdsed, saab samuti kontrollida elektronkaalu abil viies selleks läbi seeria katseid.

Vett võiks pihustada läbi maski materjali hoides pudeli pihustusava otse vastu maski. Tulemusi saab hinnata puhtalt vaatluse abil, st mil määral vedelikupiisad läbivad maski (või siis mitte) - näiteks vaadelda vedelikupiiskade liikumist küljelt. Teine võimalus on hoida majapidamispaberit iga katse käigus kindlal kaugusel maskist või vahetult maski taga ning hiljem võrrelda läbinud vedelikupiiskade poolt tekitatud niiskeid laike omavahel visuaalselt (sel juhul tuleks katsed teha võimalikult kiiresti üksteise järel, sest vedelik hakkab kiiresti imbuma paberkäterätiku materjali ning seega pole suurte vahedega tehtud katsete tulemused selliselt võrreldavad). Muidugi on võimalik mõõta ka paberi poolt kinnipüütud vee massi elektronkaaludega (kaaludes paberit enne ja pärast pihustamist). Pihustatud veetilgad saab muuta paberil nähtavamaks, kui kasutada söögisooda lahust ning pihustada paberkäterätiku lehed eelneavalt fenoolftaleiini lahusega üle.

Maski lekkimine külgedelt võib samuti olla uurimis- ja kaalutlemisobjektiks, kuna antud asjaolu mõjutab oluliselt maski tõhusust.

Müüt nr 10

Müüti “Maski kandmine põhjustab hüpoksiat” saab testida näiteks, kui mõõta näpu otsa käiva pulssoksümeetriga (Vt. joonis 2) vere hapnikusisaldust maskikandmise ajal (viies läbi näitude ülesmärkimise ajahetkedel 0 min, 15 min, 30 min jne.). Vt tööjuhendi näidist. Pulssoksümeetreid müüakse nii tavalistes kui netiapteekides ning veebikaubamajades. Hinnad algavad mõnest eurost ning ulatuvad mitmesaja euroni.

Enne eksperimendi läbiviimist tuleks õpilaste tähelepanu pöörata sellele, kuidas kontrollida muutujaid, v.a sõltumatut muutujat, milleks on maski materjal/ tüüp (maski kandmine / mittekandmine). Samuti võiksid õpilased analüüsida katse tegemise ajal ja pärast seda, millised võivad/võisid olla võimalikud katsevigade allikad ning kuidas neid edaspidi vältida. Samuti oodatakse Tegevus 3 lõpuks, et õpilased otsiksid sekundaarsetest allikatest tõestusmaterjali, et kinnitada nende enda eksperimendi tulemusi (ehk vähendatud mahus viiakse läbi ka Tegevus 3b).

2. variant

Välja arvatud müütide 9 ja 10 puhul, viivad õpilased oma “müüdimurdmised” läbi tuginedes sekundaarsetele allikatele (Tegevus 3b). Kõrvutades erinevaid allikaid ning analüüsides kriitiliselt nendes esinevat tõestusmaterjali, teevad õpilased põhjendatud järeldusi. Kuna sobiva info leidmine, aga ka infoallikate eneste ja nendes oleva sisu usaldusväärsuse hindamine võib olla õpilaste jaoks tõsine väljakutse, siis on loodud selle abistamiseks info usaldusväärsuse hindamise tööriistad. Õpetaja võiks eelnevalt õpilastega koos näidisanalüüsida ühte usaldusväärset ja ühte vähemusaldusväärset allikat enne, kui õpilased hakkavad seda tegema ise.

Selleks, et oma uurimistulemusi teistega paremini kommunikeerida, õpivad õpilased looma lühivideot oma eksperimendist, saadud tulemustest ning tehtud järeldustest (Tegevus 4). Abiks on õpilastele seejuures õppevideod. Alternatiiviks on traditsiooniline slaidiettekanne, mida saab aga vormistada ka huvitavamalt, näiteks teha sellest video, kus õpilased räägivad oma slaidid ükshaaval “sisse” kasutades PowerPoint-i sisseehitatud funktsiooni videoõpetus või luuakse koos poster kasutades näiteks visuaalse lihtsustamise tehnikat videoõpetus. Lisaks võib õpilase materjalidest leida kriteeriumid, mida saab kasutada nii õpilaste juhendamiseks, enesehindamiseks kui ka vastastikuseks hindamiseks, kui toimuvad rühmade esitlused ja kaaslaste ja õpetaja küsimustele vastamine (Tegevus 5).

Viimases tegevuses (Tegevus 6) pöördutakse tagasi sissejuhatava video ja selles tutvustatud müütide juurde. Tuginedes mooduli käigus õpitule, mängivad õpilased nüüd rühmades lauamängu (võivad olla uued rühmad), kus neil tuleb vastu võtta sotsiaal-teaduslikke otsuseid vaktsineerimise ja maskikandmisega seotud vastuolulistes küsimustes. Sel puhul tuleb neil kasutada nii õpitud teadmisi kui ka uuesti üle mõelda ja kaalutleda oma olemasolevate teemaga seotud uskumuste ja väärtushinnangute üle. Moodulis on võimalik mängida lauamängu kahel teemal. Vaktsineerimise teema on kognitiivse koormuse mõttes nõudlikum, kuna sisaldab rohkem infot ning maskikandmise kohustuslikkuse teema jällegi selles mõttes vähenõudlikum, kuna sisaldab vähem lugusid ja infokaarte.

Soovi korral saab õpetaja otsustada, milliseid infokaarte jätta vaktsineerimise teema kohta välja, kui on karta, et õpilased ei jaksa kogu infot lugeda. Sel juhul oleks mõistlik jätta välja lugu 2 koos infokaartidega 9, 10, 11, 12 ja/või lood 4 ja 6 koos infokaartidega 13, 14, 19 (Vt Tabel 2).

Tabel 2. “Lugude” kaartidele vastavad infokaardid teemal “Vaktsineerimine” (Tegevus 6)

Mängu täpsemad reeglid on välja toodud õpilase materjalides.

Kõik müüdid on varustatud loodusteadusliku taustainfoga, mis selgitab nendega seotud kaasaegseid teaduslikke seisukohti, mis võimaldab saada õpetajal neist kiire ülevaate. Samuti saab seda kasutada õpilastele sobivate allikate soovitamisel, kui õpilased peaksid jääma info otsimisel hätta või õppematerjalina, kui on vaja meenutada juba õpitud materjali.