Kiirgused
Õpilase materjal
Sissejuhatus
Antud moodulis kutsutakse Sind mõtlema kiirgustega seoses levivate müütide üle ning neid kas ümber lükkama või kinnitama. Sissejuhatavas videos tuuakse välja mõned kiirgusega seotud hirmud, mille üle te võiksite rühmades järgnevalt arutleda. Rühmaarutelu tulemusena tuleb teil valida välja üks müüt ning viia läbi müüdimurdmise tegevus, mille käigus otsite tõendeid valitud müüdi ümberlükkamiseks või kinnitamiseks. Seda tegevust võib läbi viia eksperimentaalselt või sekundaarsete andmete/tõestusmaterjali (teaduskirjandus jm Internetist saadav info) abil (Vt. Joonis 1).
Selle käigus õpite te hindama infoallikate (teadusandmebaasid, populaarteaduslik kirjandus, muu meedia) usaldusväärsust. Esmalt peate püstitama kontrollitava hüpoteesi. Pärast tõendite leidmist ja järelduste tegemist valmistate ette oma tulemuste esitluse klassikaaslastele (või muule publikule) asjakohasel ja veenval viisil (näiteks videopostituse või slaidiesitluse vormis). Mooduli lõpetab rollimäng tuumaenergiaga seotud kiirgusprobleemidest, mille käigus tuleb võtta seisukoht ja pakkuda lahendusi, kasutades loodusteaduslikke teadmisi ja erinevatele rollidele omistatud väärtushinnanguid.
Tegevus 1: Sissejuhatava video vaatamine
Palun vaata ära sissejuhatav video ning pane sellega seoses kirja oma esialgsed mõtted ja tunded.
Tegevus 2: Rühmaarutelu
Pärast video vaatamist arutlege rühmas (4-6 inimest) nähtud video üle.
- Palun jaga teistega om esialgselt tekkinud mõtteid ja tundeid.
- Valige seejärel välja üks müüt järgnevast loetelust, mida kas eksperimendi abil või interneti vm allikatele toetudes ümber lükata või kinnitada. Kui ükski neist ei paku huvi, siis pakkuge välja enda oma. Viimasel juhul rääkige oma valik kindlasti läbi õpetajaga.
Müüdid kiirguste kohta
- 1. müüt: Päevitamine on tervisele kasulik, eriti talvel.
- 2. müüt: Mikrolaineahjud toodavad tugevat kiirgust ja selle töötamise ajal on ahju läheduses viibimine ohtlik.
- 3. müüt: Nutitelefoni lähedal on halb magada või puutuda muul viisil sellega pikaaegselt kokku.
- 4. müüt: 5G mobiilsidemastide kiirgus on inimestele ohtlikum kui eelmise põlvkonna võrkudes: 2G, 3G ja 4G kasutatav kiirgus.
- 5. müüt: Solaariumis päevitamine siseruumides on ohutum kui õues päevitamine
- 6. müüt: Hambaröntgeni kiirgus põhjustab tugevaid peavalusid.
- 7. müüt: Me peame hoiduma kiiritatud toidust, sest see on radioaktiivne ja seega ohtlik.
- 8. müüt: Radoon on tervisele kasulik väikestes annustes, nt. radoonivannis.
- 9. müüt: UV-kiirgust saab tõkestada ainult spetsiaalse UV-kiirgust blokeeriva materjaliga (kasutatakse vihmavarjude või ujumisriiete jaoks).
- 10. müüt: Pärast kiiritusravi saamist muutub inimene radioaktiivseks.
Tegevus 3: Müüdimurdmine
Järgnevalt peaksite te oma valitud müüdi sõnastama (kitsendama / piiritlema) kontrollitava hüpoteesi või vastatava uurimisküsimuse kujul ning planeerima järgnevad uurimistegevused nii, nagu on näidatud Joonisel 1. NB! hüpotees pole ainult arvamine - see peaks põhinema olemasolevatel teadmistel. See peab olema ka kontrollitav, mis tähendab, et saate seda oma uuringu tulemusel kinnitada või ümber lükata. Samuti võiksite mõelda, kas teie poolt valitud müüti saaks “murda” ka eksperimentaalselt (tänapäevase tehnoloogia, näiteks mobiilirakenduse, mõõtevahendite, arvutimudelite või simulatsioonide abil) või seda saaks kontrollida vaid tuginedes olemasolevale kirjandusele (sh läbiviidud uurimuste tulemustele). Vastavalt sellele valige kas Tegevus 3a või 3b. Nendest meetoditest on võimalik kasutada rohkem kui üht, rakendades nn triangulatsiooni põhimõtet – suurendades oma järelduste paikapidavust kasutades erinevaid allikaid.
Tegevus 3a: Müüdimurdmine eksperimendi läbiviimise abil
Järgneva tegevuse käigus oodatakse, et te:
- kitsendate oma valitud müüdi kontrollitava hüpoteesi / vastatava uurimisküsimuse kujule;
- kavandate eksperimendi, et hüpoteesi kinnitada või siis ümber lükata/vastata püstitatud uurimisküsimusele;
- kogute andmeid ning esitate need tabelite ja/või graafikutena, ning näiteks salvestate oma eksperimendi osana tõestusmaterjalist (Vt sellekohaseid õpivideoid);
- selgitate oma tulemusi kasutades õpitud loodusteaduslikke teadmisi ning sõnastate järeldused;
- jagate omavahel töökoormust ja -ülesandeid rühmas.
Muutuja
Väärtus
Sõltumatu muutuja
Sõltuv muutuja
Lisaks oodatakse teilt, et te otsiksite tõestusmaterjali usaldusväärsetest sekundaarsetest allikatest (teadusandmebaasid jm.), et leida lisakinnitust oma eksperimendi tulemustele ning tehtud järeldustele. Selleks on teil kasutada järgmised tööriistad.
Kas muud allikad kinnitasid/toetasid teie poolt saadud tulemusi? Kui ei, siis miks see võib nii olla?
Katsuge nüüd teha järeldus valitud müüdi paikapidavuse kohta:
Tegevus 4: Tõestusmaterjalile asjakohase vormi väljatöötamine
Antud tegevuse käigus peaksite te välja mõtlema, kuidas oma uurimistulemusi teistele tutvustada. Oluline on, et see valitud sihtgruppi veenvalt ja arusaadavalt kõnetaks. Leppige esitluse vorm kokku oma õpetajaga.
Valikud:
- Videopostitus eksperimendi käigu ja selle tulemuste kohta videoõpetus
- Video slaidiesitluse põhjal videoõpetus
- Slaidiesitlus.
- Poster, kasutades näiteks visuaalse lihtsustamise tehnikat videoõpetus
- Muu.
Esitlust (sh video, slaidid, poster vm.) koostades võtke aluseks järgmised kriteeriumid:
Kriteeriumid
Lõpptulemus
- Valitud formaat sobib antud sihtrühmale (eakaaslased).
- Loodusteaduslik ainesisu on korrektne ning kooskõlas kaasaegsete teaduslike arusaamadega.
- Püstitatud hüpotees või uurimisküsimus, leitud tõestusmaterjal ning tehtud järeldused on omavahel kooskõlas.
- Esitatud tõestusmaterjal on leitud usaldusväärsetest allikatest, mis on ühtlasi korrektselt viidatud.
- Esitluse sõnum on arusaadav.
- Esitlus jääb ettenähtud ajaraami (3-5 min.)
- Visuaalne keel on veenev.
- Rühm on võimeline vastama kaaslaste ja õpetajate poolt esitatud küsimustele.
Protsess
- Tööülesanded (visuaali, teksti, heli elementide loomine ning suuline esitlus) on rühmas omavahel õiglaselt ära jaotatud.
- Esitlus on valmis tähtajaks, s.o _________________ (kokkulepitud tähtaeg).
Tegevus 5: Esitlused
Nüüd peaksite tutvustama oma uurimistegevuse tulemusi klassile. Olge valmis vastama klassikaaslaste ja õpetaja esitatud küsimustele!
Lisaks oled oodatud andma teiste esitlustele konstruktiivset tagasisidet.
Pärast ettekandeid:
Mida arvad tagasidest, mida saite kaaslastelt? Kas see tundub teile kasulik − st selle abil on võimalik teha järgmisel korral isegi parem video? Tundub see õiglane? Arutage seda rühmas omavahel!
Tegevus 6: Väitlus – rollimäng
Sa oled oodatud:
- Tutvuma rollimängus püstitatud probleemidega ja vaatlema neid erinevatest vaatenurkadest.
- Kujundama probleemi suhtes oma arvamust.
- Töötama rühmas ühise nägemuse leidmise suunas.
- Esitama ja kaitsma oma argumente.
- Hääletama poliitiliste seisukohtade üle.
Rollimäng esitatakse TV väitlussaate kujul. Kokku hõlmab väitlus kaheksat erinevat rolli, millest igat esindab 3-4 mängijaga rühm. Iga rühm nimetab ühe liikme pressiesindajaks, teised osalevad nõustajatena. Kaks õpilast on televäitluse moderaatorid (saatejuhid). Moderaatorid peavad arutelu ajal aega juhtima ja rollimängu lõpus esitama kokkuvõtvad märkused (siinkohal on neile abiks tööleht). Nad võivad kutsuda osalejaid hääletama poliitiliste seisukohtade üle.
Teema: Tuumaenergia
Selle teemaga töötamise konkreetne eesmärk on arendada arutelu ja põhjendamise kaudu Sinu kriitilist mõtlemist tuumaenergia küsimuses ning see on seotud müüdiga "tuumaenergia pole ohutu". Sellel teemal on kaks seisukohta: tuumaenergia poolt ja vastu. Seega on klass jagatud omakorda kahte suuremasse rühma vastavalt neile jagatud rollidele.
Seisukoht 1: Poolt
Riik peab tunnistama, et tuumaenergia on ohutu ja pakub "kuldset võimalust" puhtama ja õiglasema maailma loomiseks. Riik peab investeerima ohutu tuumajäätmete lõpphoidla loomisesse.
Position 2: Vastu
Riik peab sulgema kõik tuumareaktorid riigis aastaks 2030. Ohutu tuumajaam ja ohutu tuumajäätmete hoidla on illusioon.
I osa (≈ 25 minutit)
Igale rühma antakse rollikaart (valikumeetodi võiksite otsustada koos õpetajaga), mis sisaldab rühma poolt esindatava rolli lühikirjeldust koos argumentidega, mis toetavad kaitstavat seisukohta. Lisaks rollikaartidele antakse igale rühmale tööleht, mille nad peavad rollimängu ajal täitma (vt töölehte).
Peate oma seisukoha toetamiseks esitama informeeritud argumente (väiteid).
Tuumaenergia teemat toetab mitu sellega seotud infokaarti.
Kõigil mängijatel on juurdepääs kõikidele infokaartidele. Iga meeskond valib need, mida ta peab oma rolli jaoks eriti asjakohaseks. Samuti otsivad nad Internetist lisateavet, pidades silmas usaldusväärsete allikate valimise tähtsust, nagu seda tehti varem Tegevuses 3.
II osa (≈ 20 minutit)
Rühmaarutelu:
Selles etapis jagavad õpilased rühmas teistega oma arvamusi ja täpsustavad ühiseid argumente. Mängijad kasutavad infokaarte ja muud teavet oma seisukoha toetamiseks.
I ja II osa võivad jätkuda kodutööna ja ettevalmistusena väitluseks (III osa), mis toimub järgmises tunnis. Esialgseid argumente saab ette valmistada täiustatud visuaalsel kujul, kasutades ettevalmistatud lühivideoid ja slaidiesitlusi.
III osa (≈ 45 min., kuid võib minna ka rohkem)
Arutelu ehk antud juhul rollimäng jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas antakse iga rühma pressiesindajale kolm minutit aega, et esitada oma roll ja esialgsed argumendid, mis nad II osas töölehel üles kirjutasid (vt töölehe esimest veergu). See tööleht sisaldab ka veerge teiste rühmade esitatud vastuargumentide ja nende ümberlükkamise kohta märkmete tegemiseks (vt töölehe teist ja kolmandat veergu), mida rollimängus edasi kasutada.
Kui kõik kaheksa rühma on oma argumendid esitanud, tehakse viieminutiline paus, et võimaldada mängijatel mõelda, kuidas lükata teiste väiteid ümber ning esitada vastuargumente.
Pärast viieminutilist vaheaega arutavad rollimängu teises osas erinevad kõneisikud omavahel, püüdes toetada oma seisukohta üksteise argumentidele. Nõustajate (teiste rühmaliikmete) ülesanne rollimängu selles osas on toetada oma rühma eestkõnelejat, jätkates teisi rolle esindavate rühmade argumentide ümberlükkamist.
Väljendage julgelt oma argumente ja "professionaalseid" ideid.
Arutelu ajal modereerivad tegevust telesaadete saatejuhid. Arutelu lõpus teevad moderaatorid kokkuvõtte, tuues esile arutelu käigus esile kerkinud põhiteemad ja arvamused. Selles etapis kutsutakse mängijaid käsitlema küsimusi rühmana (kogu klass): poolt või vastu või et jõuda teise rühmaga ühise arvamuseni.
Kui moderaatorid peavad seda vajalikuks, paluvad nad osalejatel hääletada tuumaenergia tootmise järkjärgulise lõpetamise poolt või vastu.
Kaardid
Siin sobivad kaardid lehe paigutusega ja võtavad nii vähe ruumi, kui nende sisu nõuab – nii et see on vaid eelvaade. Kui soovite kaarte näha ühtse suurusega mängukaartidena ja need välja printida, avage spetsiaalne “kaardivaate” leht.
Rollid, mis toetavad 1. seiskohta (Poolt)
Valitsuse poliitik
Praeguse valitsuse poliitikuna on teil valimishuvid ja soovite tõsta tööhõivet. Teie erakond toetab tuumaenergiat kui teostatavat, säästlikku ja säästvat energialahendust. Kaitsete töökohtade loomist, mis tuleneks tuumajaama või tuumajäätmete hoidla rajamisest ning energia- ja jäätmekäitlussõltuvuse vähenemisest teistest riikidest.
Otsite argumente tuumaenergia kasuks, et astuda vastu oma poliitilisele vastasele.
Tuumajäätmete hoidla mänedžer
Pooldate tuumaenergiat ja proovite kaitsta oma ettevõtte majandushuve. Püüate müüa oma projekti tuumakalmistu rajamiseks ja haldamiseks kui rajatist, mis on seotud tuumajaama tööga. Apelleerite selliste hoidlate turvalisusele.
Seda tuleb toetada tõenditega, et töötavates jaamades tekkivaid tuumajäätmeid on vaja käidelda nii, et neid ei peaks saatma teistesse riikidesse.
Tuumateadlane
Olete teadlane, kes uurib uusi meetodeid uraani taaskasutamiseks elektrijaamades, et jäätmed oleksid lühema aja jooksul pärast kõrvaldamist vähem ohtlikud.
Peaksite otsima teavet, et toetada rohkemate tuumaelektrijaamade ja/või tuumajäätmete matmispaikade ehitamist, tuginedes uute tehnikate kohta käivatele teaduslikele tõenditele. Otsite argumente tuumaenergia toetamiseks.
Tuumajaama töötaja
Tuumaelektrijaama töötajana pooldate selle tööstuse toimimist. Teie linnas said paljud inimesed tööd tuumaelektrijaama tööjõuvajaduse tõttu. Seega on teil seda tüüpi ettevõtte kohta väga positiivne arvamus.
Peate otsima tõendeid, mis näitavad teie riigis või ELis asuva tuumaelektrijaama või tuumajäätmete hoidlate loomisega tekitatud töökohtade eeliseid.
Rollid, mis toetavad 2. seisukohta (Vastu)
Ökoloog
Te suhtute tuumaenergiasse täiesti negatiivselt ja loomulikult ei näe te ette uute tuumarajatiste võimalust. Pooldate taastuvenergiat, isegi kui teate, et need mõjutavad samuti keskkonda. Olete kõigi riigi tuumaelektrijaamade ja tuumajäätmejaamade sulgemise poolt.
Peate otsima tõendeid looduse ja keskkonna säilitamise ning taastuvenergia poolt ning tuumaenergia vastu.
Opositsioonipoliitik
Opositsioonipoliitikuna on teil valimishuvid ning seega olete oma poliitilise vastase vastu. Teie erakond toetab taastuvenergiat kui alternatiivi traditsioonilistele energiaallikatele ja tuumaenergiale, väites, et energiasõltuvust teistest riikidest on võimalik vähendada. Siiski arvate, et kõigi tuumaelektrijaamade kiire sulgemine ei ole otstarbekas. Samuti väidate, et tekkivaid tuumajäätmeid tuleks käidelda (mis võib olla riigi jaoks majanduslikult kasulik), mistõttu ei ole te täielikult tuumajäätmehoidlate rajamise vastu.
Otsige argumente tuumaenergia vastu ja taastuvate energiaallikate poolt, et astuda vastu oma poliitilisele vastasele.
Taastuvenergia teadlane
Olete taastuvenergia ekspert ja veendunud, et riigi energiavajadust on võimalik rahuldada ainuüksi alternatiivsete energiaallikatega, ilma et oleks vaja kasutada tuumaenergiat. Olete tuumajaamade ja -hoidlate rajamise vastu, kuigi te ei poolda olemasolevate sulgemist kui energia üleminekuvarianti säästvama mudeli suunas.
Peate otsima teaduslikke argumente veenmaks, et riiki on võimalik varustada ainult taastuvenergiaga.
Tuuleenergia ettevõtja
Olete tuumaenergia kasutamise vastu ja soovite müüa oma projekti tuumaelektrijaamade asendamiseks loodava avamere tuulepargiga. Teid juhivad majanduslikud ja ärihuvid ning väidate, et taastuvenergia on täiesti keskkonnasõbralik.
Peate otsima majandus-, töö- ja keskkonnatõendeid, mis toetaksid tuumaenergia kasutamise vastast seisukohta.
Infokaardid
Väljakutsed
Tuumatööstusel on kolm peamist väljakutset, mis takistavad tema täielikku panust säästvasse arengusse ja kliimamuutustega võitlemisse: rahastamine, avalik arvamus ja reguleerimine. Tuumasektor peab olema osa “rohelise rahastamise klassifikaatoritest”. Poliitikakujundajad ja avalikkus on üha enam tunnustanud tuumaenergia vähese CO₂-heitega omadusi ja kõrget töökindlust. Reaktorite projekteerimise litsentsimine peab toimuma riigipiiride üleselt.
Ühe riigi (USA) näide
USA-s on viimastel aastatel päästetud ligi 20 reaktorit tarbetust enneaegsest sulgemisest – sulgemised ei suurendaks mitte üksnes kasvuhoonegaaside emissiooni, vaid ka energiasõltuvust ja põhjustaksid surmava õhusaaste. Praeguse reaktoripargi eluea pikendamist nii kaua kui võimalik peetakse eluliselt oluliseks ka paljude kohalike kogukondade jaoks, kelle majandus sõltub nendest reaktoritest.
Peatage globaalne soojenemine
Temperatuuritõusu eesmärgi (1,5 °C) täitmine kulutõhusal ja sotsiaalselt õiglasel viisil nõuab palju suurema hulga tuumaenergia kiiret kasutuselevõttu. Tuumaenergia on hädavajalik õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et tagada üleminek vähese CO₂-heitega tulevikku. Samuti, et see toimuks õiglasel moel pakkudes inimestele üle maailma energiat ja jätkusuutlikku tulevikku.
Dekarboniseerimine
...ehk süsihappegaasiheitmest vabastamine. Tuumaenergia võimaldab massiliselt kiiret dekarboniseerimist ja seda on tõestatud. Tuumatehnoloogiad võivad toota elektrit nii suurtele võrkudele kui ka väikestele kogukondadele, pakkudes kaugkütet ja -jahutust, varustades tööstust protsessisoojusega, tootes vesinikku ja palju muud. See on ainuke energiaallikas, mis suudab toota vähese CO₂-heitega elektrit ja soojust, see võib olla murranguks kogu maailmamajanduse süsihappegaasist vabastamisel.
Jätkusuutlikkus
Maailma säästva arengu vajaduste rahuldamiseks tuleb 2050. aastaks paigaldada elektrijaamu, mis toodaksid rohkem kui 1200 GW ulatuses tuumaenergiat. See tähendab 30 uue reaktori ehitamist aastas. Seda on varemgi tehtud, aga täna pole me sellel tasemel.
Uued arengud
On vaja kiirendada väikeste modulaarsete reaktorite (SMR) ja kõrgtehnoloogiliste tuumatehnoloogiate väljatöötamist ja kasutuselevõttu. SMR-idel ja täiustatud tuumaenergialahendustel on oluline roll tuumasektori edasisel mitmekesistamisel ning tuumaenergia toomisel uute turgude ja rakenduste jaoks.
Kiirgus on meie elu loomulik osa
Me kõik puutume iga päev kokku kiirgusega, saades keskmiselt 2-3 millisiivertit (mSv) aastas. Suurem osa sellest kiirgusest pärineb radoonist. Tuumatööstus vastutab väga väikese osa inimeste kiirgusega kokkupuute eest. Tuumaelektrijaama läheduses elamine ohustab kohalikku elanikkonda keskmiselt 0,00009 mSv aastas. Seda perspektiivi silmas pidades annab 10 banaani või kahe brasiilia pähkli söömine sama kiirgusdoosi, kui elades aasta aega tuumajaama läheduses. Inimene on ka oma olemuselt radioaktiivne ja ühe aasta jooksul kellegi teise kõrval magamisel tekkiv kiirgusdoos on kümme korda suurem kui sama aja jooksul tuumajaama läheduses elades saadav kiiritus.
Õhusaaste põhjustatud suremus
Fossiilkütused moodustavad praegu ligikaudu 80% kogu energiavarustusest, mis põhjustab nii kasvuhoonegaaside kui ka õhusaasteainete heitkoguseid. Õhusaaste tõttu sureb maailmas enneaegselt üle 8,5 miljoni inimese.
Surmavad õnnetused
Hüdroenergia on surmavaim elektritootja, seda peamiselt tammide kokkuvarisemise ja üleujutuste tagajärgede tõttu. Banqiao tammi purunemine Hiinas 1975. aastal viis vähemalt 26 000 inimese uppumiseni ja õnnetuse teiseste tagajärgede tõttu hukkus kuni 150 000 inimest. Võrdluseks põhjustas Tšernobõli järgne kiirgusega kokkupuude 54 surmaga (sh 28 tuletõrjujat, kes puutusid õnnetuse ööl kokku surmava koguse kiirgusega, ja 15 surmaga lõppenud kilpnäärme- vähi juhtumit), samas kui kiirguse tõttu kannatanuid tõenäoliselt ei olnud Fukushima tuumaelektrijaama õnnetuses Jaapanis.
Radoon
Radioaktiivse radooni sissehingamine on kopsuvähi peamine põhjus kogu maailmas ja on inimese ehitatud keskkonna tagajärg. Radoon-222 (222Rn) ja selle lagunemissaaduste, nagu poloonium (218Po ja 214Po) alfaosakeste ioniseeriv kiirgus kahjustab kopsurakkude DNA-d, tekitades vähi teket soodustavaid geneetilisi mutatsioone. Radooni ja selle saadusi - alfaosakesi mõõdetakse bekrellides (Bq) kuupmeetri (m³) kohta, mis võrdub ühe osakese emissiooniga sekundis kuupmeetri õhu kohta. 100 Bq/m³ tähistab kokkupuudet, mille ületamisel on suurenenud suhteline eluaegne risk haigestuda kopsuvähki; statistiliselt oluliselt suureneb kopsuvähi suhteline risk kogu elu jooksul 16%3 pikaajalise radooniga kokkupuute tõttu.
Tuumajäätmehoidlad
Rootsi valitsus kiitis 2022. aasta jaanuaris heaks Rootsi tuumaelektrijaamade radioaktiivsete jäätmete Rootsi lõpphoidla (tuumakalmistu) arendamise, hoolimata sõltumatute teadlaste suurest kriitikast. Juhtumit nimetatakse Rootsi kõigi aegade suurimaks keskkonnajuhtumiks, kuna kasutatud tuumkütust tuleks ohutult säilitada vähemalt 100 000 aastat.
Prantsusmaa näide
Tuumaenergia moodustab peaaegu 75% Prantsusmaa elektritoodangust. 2022. aasta veebruaris teatas Prantsusmaa, et ehitab kuus uut tuumareaktorit, kaalub veel kaheksa ehitamist ja jätkab väikeste modulaarsete reaktorite arendamist. Samuti tuleks laiendada kõigi olemasolevate reaktorite tööd, ilma et see kahjustaks ohutust.
Uued arengud
Maailma esimene kõrge temperatuuriga gaasjahutusega reaktor (HTGR) on Hiinas võrku ühendatud. HTGR-i kasutatakse elektritootmiseks, soojusvarustuseks, merevee magestamiseks jne. Hiina kavatseb kiirendada HTGR-tehnoloogia massilist kasutuselevõttu, luues samas arenenud tuumatööstuse.
Greenpeace
Greenpeace väidab, et tuumaenergia maksaks liiga palju, et tarnida liiga vähe ja liiga hilja, suurendades samas ohtu ülemaailmsele julgeolekule. Greenpeace juhib tähelepanu tuumaenergia suurtele investeeringutele, regulaarsetele kulude ületamisele, pikkadele ehitusperioodidele, tohututele toetustele, tegevusriskidele, radioaktiivsete jäätmete tootmisele ja julgeoleku- probleemidele, mis on seotud tuumarelvade leviku ja terrorismiga.
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus võib kahjustada eluskudesid, muutes rakustruktuuri ja kahjustades DNA-d. Kahju suurus sõltub kiirguse liigist, kokkupuute rajast, kiirguse energiast ja neeldunud kiirguse koguhulgast. Väikese või isegi mõõduka kokkupuute mõju ei pruugi olla märgatav. Enamik rakukahjustusi on paranevad. Kuid mõned rakud ei pruugi taastuda nii hästi kui teised ja võivad kahjustuda või muutuda vähkkasvajaks. Lapsed on ioniseeriva kiirguse suhtes tundlikumad kui täiskasvanud, sest lapsed on alles kasvamisjärgus. Seal on rohkem rakke jagunemas ja kiirgusel suurem võimalus kasvuprotsessi häirida.
Meditsiiniline kiirgus
Meditsiiniline kiirgus (röntgen) tekitab pildi, mis aitab leida luumurrud, kasvajad ja võõrkehad kehas ning seda kasutatakse ka kompuutertomograafias (CT-skaneeringud), mammograafias ja fluoroskoopias. Meditsiinilises röntgenikiirguses, hambaröntgenis ja mammogrammis kasutatakse suhteliselt väikeses koguses ioniseerivat kiirgust. CT-skaneerimine ja fluoroskoopilised protseduurid toovad kaasa suuremad kiirgusdoosid, kuna on vaja teha mitu pilti ja/või on pikem kokkupuuteaeg. CT-skaneerimine kiirgab kehale kuni mitusada korda rohkem kiirgust kui tavaline röntgenikiirgus.
Riski tajumine
Märkimisväärne hulk psühholoogilisi uuringuid, mille eesmärk on mõista, miks me sageli ignoreerime mõningaid statistiliselt suurimaid riske (nt autojuhtimine, suitsetamine), samas kui kardame mõnda kõige väiksemat (nt tuumaenergia), on jõudnud järeldusele, et sellised tegurid nagu emotsioonid, vaimsed kujutluspildid ja usaldus, on riskide hindamisel kesksel kohal. Vähesed riskid kutsuvad esile nii tugeva vastuse kui kiirgus, eriti kui see on seotud tuumaenergiaga, seda suuresti tänu selle nähtamatusele, seostele vähiga ja meedias kuvatavatele piltidele.
Tuumaenergia
Tuumatööstus väidab, et tuumaenergia kui vähese süsinikdioksiidiheitega allikas peab olema osa energiaallikate valikust ja lahendusest. Tuumaenergia on maailma üha kasvava energianõudluse rahuldamiseks ülioluline tänu selle võimele pakkuda taskukohast, usaldusväärset ja säästvat elektrit ja soojust. Vaatamata tuumaenergia paljudele eelistele, on selle kasutuselevõtt mõnes maailma paigas takistatud pikaajaliste väärarusaamade tõttu selle riskide kohta. Isegi selle ohutusregistri juures, millega pole võrreldav ükski teine energiaallikas, jääb tuumaenergia ainuohtlikkuse tajumine püsima. Inimesi tuleb harida tuumaenergia riskide ja eeliste kohta.
Kiirgusfoobia
Vaadeldes kiirgusriske eraldiseisvalt, oleme loonud midagi kiirgusfoobia sarnast, mis nii otseselt kui ka kaudselt kahjustab inimesi kogu maailmas. Näiteks on hästi tõestatud, et suurem osa Tšernobõli ja Fukushima Daiichi tervisemõjudest ei olnud radioloogilised, vaid pigem psühhosotsiaalsed. Katastroofide järgselt on registreeritud järsult suurenenud depressiooni, PTSH (posttraumaatiline stressihäire), ainete kuritarvitamise ja enesetappude sagedused, mida võib olulisel määral seostada ebakõlaga tegelike ja tajutavate kiirgusriskide ning nende stigmatiseerimise vahel.
Fossiilkütuste mõju
Fossiilkütuste ajalooline kasutamine on kasvuhoonegaaside heitkoguste kaudu oluliselt kaasa aidanud kliimamuutustele, põhjustades enneolematuid muutusi Maa jätkusuutlikkuses. Aastaks 2025 elab pool maailma elanikkonnast veesurvega piirkondades, kuna äärmuslik kuumus ja põud halvendavad veevarusid. Aastatel 2030–2050 põhjustab kliimamuutus alatoitluse, malaaria, kõhulahtisuse ja kuumastressi tõttu täiendavalt 250 000 surmajuhtumit aastas. Vaatamata kliimamuutustega seotud tohututest riskidest jääb meie sõltuvus kivisöest, naftast ja fossiilgaasist siiski püsima, kuna fossiilkütused annavad 2019. aastal 84% ülemaailmsest primaarenergiast. Kodumajapidamiste ja välisõhu saaste põhjustab igal aastal 8,7 miljonit surma, peamiselt fossiilkütuste jätkuvast kasutamisest. Tänase seisuga ei ole 770 miljonil inimesel üle maailma juurdepääsu elektrile, kellest üle 75% elab Sahara-taguses Aafrikas.
Kiirgusallikad
Inimpopulatsioon puutub pidevalt kokku mitmest looduslikust allikast pärineva ioniseeriva kiirgusega, mille võib liigitada kahte suurde kategooriasse: suure energiaga kosmilised kiired, mis langevad Maa atmosfääri ja eraldavad sekundaarset kiirgust (kosmiline panus); ja Maa tekke käigus tekkinud radioaktiivsed nukliidid, mis on siiani maakoores (maapealne panus). Maapealne panus koosneb peamiselt uraani ja tooriumi lagunemisahelate radionukliididest koos radioaktiivse kaaliumiga. Enamikul juhtudel on radoon, uraani radioaktiivsel lagunemisel tekkiv väärisgaas, kõige olulisem kiirgusega kokkupuude.
Pärast Tšernobõli
Tšernobõli avarii mõjude uuringud on näidanud, et esialgsed hirmud kiirgusmõjude ees olid tugevalt liialdatud. Lisaks 38 kiirabitöötajate surmale õnnetuse varajases staadiumis on kilpnäärmevähi tõttu surnud 16 inimest, kuid muidu pole sagenenud haigestumine vähkkasvajatesse, leukeemiasse ega esinenud suguelundite väärarenguid ning pärilikke tagajärgi. Inimeste evakueerimise ja mitme miljoni elaniku Tšernobõli ohvrite nimekirja kandmise otsused olid põhjendamatud ja seda ei tehtaks praeguste teadmiste valguses.
Taastuvad energiaallikad
Tuul on puhas taastuv energiaallikas ja üks kõige kuluefektiivsemaid elektrienergia allikaid. See on täielikult taastuv ja ei saa kunagi otsa. Tuuleturbiinid võivad aga olla mürarikkad ja esteetiliselt ebameeldivad ning võivad mõnikord kahjustada neid ümbritsevat füüsilist keskkonda. Sarnaselt päikeseenergiaga on ka tuuleenergia vahelduv, mis tähendab, et turbiinid sõltuvad ilmastikust ega ole seetõttu võimelised ööpäevaringselt elektrit tootma. Tuuleparkide või üksikute turbiinide paigaldamine võib olla kulukas. Siiski on kasutuskulud suhteliselt madalad; nende kütus (tuul) on tasuta ja turbiinid ei vaja oma eluea jooksul liiga palju hooldust.
Tuuleturbiinid
Tuuleenergia üks suuremaid miinuseid on müra ja visuaalne saaste. Tuuleturbiinid võivad töötamisel olla mürarikkad nii mehaanilise töötamise kui ka labade pöörlemisel tekkiva tuulepöörise tõttu. Lisaks, kuna tuuleturbiinid peavad olema ehitatud piisavalt kõrgele, et püüda piisavalt tuult, võivad turbiinid visuaalselt risustada muidu maalilisi maastikuvaateid, nagu vaated mäeahelikele, järvedele, ookeanidele jms. Tuuleturbiini labad on väga suured ja pöörlevad väga suurel kiirusel. Kahjuks võivad nende terad kahjustada ja tappa neisse lendavaid liike, näiteks linde ja nahkhiiri. Tuuleparkide rajamine võib häirida ka kohalike liikide looduslikke elupaiku, kui seda ei tehta säästvalt. Neid probleeme saab siiski teatud määral lahendada tehnoloogiliste edusammude ja tuuleparkide õige asukohaga. Paljudel juhtudel võivad turbiinid ja tootmiskohad asuda elektrit vajavatest asustuskeskustest üsna kaugel. Seetõttu on ülekandeliinid täiendav osa infrastruktuurist, mis tuleb ehitada.
