Evolutsioon

Müüt nr. 1: “Evolutsioon on kõigest teooria.”

Kui mõned inimesed väidavad, et evolutsioon on “lihtsalt teooria”, siis viib see Darwini idee tasemeni, mida see isegi ei vääri. Teooria tekkimine algab hüpoteesist, mis on eeldus selle kohta, miks me midagi üldse vaatleme ehk haritud oletus. Selle oletuse kontrollimiseks viivad teadlased läbi eksperimente, mis kas lükkavad ümber või kinnitavad püstitatud hüpoteesi. See tähendab, et kui paljude aastate jooksul ei ole püstitatud hüpoteesi ümber lükatud, siis on mõistlik väita, et püstitatud hüpotees on õige. Teooriad pole aga kivisse raiutud. Kui uus tehnoloogia võimaldab paremaid katseid läbi viia, siis võib juhtuda, et teooria lükatakse ümber.

Kaks probleemi ei lase evolutsiooni õigustatult teooriaks nimetada. Esiteks pole olemas otsest jälgitavat katset, mida saaks kunagi läbi viia. Teadlased saavad mõõta luid, uurida mutatsioone, saavad kodeerida DNA-d, märgata sarnasusi organismide morfoloogias (loomade ja taimede vorm ja struktuur), kuid nad ei saa kunagi testida minevikus toimunud evolutsiooni sündmusi. Mõned viitavad looduslikule valikule, kui toimuvale evolutsioonile, kuid looduslik valik saab mõjutada ainult olemasolevaid geene.

See, mida me saame looduslikust valikust teada, sobib suurepäraselt uue looduga ning ei viita ühisele päritolule. Teiseks, evolutsioon ei ole teooria, sest kõik nö testid kinnitamaks darvinismi, ei pruugi sellele ideele vastata. Teisisõnu, igaühel on alternatiivne selgitus. Teooria nõuab, et kinnitavad katsed vastaksid ühele konkreetsele hüpoteesile. Vastasel juhul ei saa katse hüpoteesi kinnitada. Evolutsioonil ei ole sellist kinnitust.

Müüt nr. 2: “Evolutsioon ei ole teadus, sest seda ei saa testida ja ümber lükata. See teeb järeldusi sündmuste kohta, mida pole võimalik vaadelda ja mida ei saa kunagi taasluua.”

Teadus on loodusnähtuste süstemaatiline uurimine, mis põhineb vaatlustel, määratlemistel, kirjeldamisel, katsetamisel ja teoreetilistel selgitustel.

Tõelise teaduse olemus

• Omab terviklikkust − on töökindel, usaldusväärne.
• Testitav – kas seda saab mõõta ja kontrollida.
• Korratav – peaks saama korrata.

Evolutsioon ei vasta teaduse rangele määratlusele. Seda ei saa mõõta. Minevikus toimuvat evolutsiooni on äärmiselt raske vaadelda tundmatute muutujate tõttu, mis võisid minevikus esineda.

Müüt nr. 3: “Evolutsioon järgib ettemääratud sirget teed.” (“Kui inimene arenes ahvidest, siis miks on veel ahvid olemas?”)

“Kui evolutsioon oleks tõsi, siis tänapäeva inimene arenes ahvidest. (Me oleme näinud mitmeid teaduslikke jooniseid, kus kujutatakse ahve inimese eellastena). Ahvid ei muutunud inimesteks, sest nad eksisteerivad siiani ja evolutsionistid on rumalad, kui nad ütlevad, et inimesed on arenenud ahvidest. Juhtum lahendatud!”

Müüt nr. 4: “Evolutsioon toodab ideaalselt kohanenud organisme.”

Bioloogiline evolutsioon on oletatav protsess. Selle käigus arenes esimesest rakust elurikkus, mida me täna näeme. Looduslikku valikut ja mutatsioone peetakse selle liikumapanevaks jõuks. Hoolimata arvukatest protestidest pole evolutsiooni kunagi täheldatud. Looduslik valik ja mutatsioonid ei saa anda teavet, mis on vajalik ühe organismi liigi muutmiseks teiseks. Ja selleks, et mõista, miks molekulidest-inimeseks evolutsioon on võimatu, pole vaja teaduskraadi.

Müüt nr. 5: “Liigid on muutumatud.”

Fossiilsed andmed näitavad uute eluvormide plahvatuslikku levikut Kambriumi perioodil, kuid ei näita jälgi nende oletatavatest evolutsioonilistest eelkäijatest. Lisaks on uute bioloogiliste vormide järsk ilmumine kogu elu ajaloos korduv nähtus. Fossiilid dokumenteerivad korduvalt uute eluvormide ootamatuid saabumisi. Selle kohta lisateabe saamiseks vaadake Günter Bechly ja Stephen Meyeri artiklit "The Fossil Record and Universal Common Ancestry", mis dokumenteerib 19 plahvatust või uute bioloogiliste vormide järsku ilmumist fossiilide registrisse. (raamatust “Theistic Evolution: A Scientific, Philosophical and Theological Critique”).

Müüt nr. 6: “Mingi organismi kehaosa kasutamine või mittekasutamine tema eluea jooksul võib päranduda järglastele ja see võib viia liikide muutumiseni.”

Keskkonnast põhjustatud muutused isendis teatud kehaosa kasutamise või mittekasutamise tagajärjel tema eluea jooksul võib päranduda tema järglastele. See võib seeläbi tuua kaasa muutuse liigis.